Fotograafia liike, on üldiselt ikka üks vist - pigem on küsimusobjektis, mida pildistatakse:
makro - väikesed asjad, mitte ainult lilled ja putukad.
portree - nii inime- kui loomaportree
maastik - loodusmaastik, linnamaastik
arhitektuur - välis- ja sisearhitktuur (interjöör). Üldiselt on nii, et hakka kusagilt pihta. Ega enne ei teagi, millele silma on, ja mis eriliselt hea tunde tekitab. Et teha head portreed on vaja enamat, kui varustust - fotograaf peab olema väga hea suhtleja, avatud ja suutma portreteeritavaga hea kontakti looma. Makro jaoks on kannatust vaja. Istud ühe koha peal ja nokitsed. Maastiku jaoks on vaja silma treenida, tunda kohta, mida pildistamas käid (igal aastaajal, igasuguse ilmaga, igasugusel päeva- või ööajal.) Proovi kõik asjad läbi, selleks ei pea kohe soetama hirmkallist tehnikat. Kui kõike neid proovid, siis alles saad aru, mis on sinu oks. Ja siis alles hakakd investeerima õigesse varustusse. Ühe päevaga need asjad ei tule. Fotograafia on eluaegne haigus. Mõnel on naturaalselt andekas silm, teine peab veidi õppima. Tee endale selgeks mõned kompositsiooni reeglid. Usu mind, neid on kasutatud antiikajast saadik ja nad kehtivad ka tänapäeval. Kui need selged, siis saad hakata nende reeglitega mängima, neid väänama. Uuri teiste inimeste tehtud hinnatud pilte, vaata ja analüüsi, mis neis nii head on. (tihti on väga head pildid tehtud kit-objega, seega ei ole tehnika alati määrav) Värviruum ja -haldus on ka oluline, agalühidalt öeldes puudutab see muidugi paljuski printimist. Arvuti ekraanil paistavad värvid enamasti korrektsed, olenemata värviruumist. Pildistamisel on olulisem värvitemperatuur/valge tasakaal/white balance. See on kõige esimene värviõpetus
