Väike sensor & suur sensor

[Miau]

Tere foorumlastele.

Keegi oskab põhjendada miks keskformaat avaga 4 näeb palju parem välja kui 35mm või m4/3.
M4/3 võib ka teha väga väikse tervussügavusega pilti 0.95 avaga objektiiviga.

Suur formaat näeb ka kobedam välja.
https://www.flickr.com/photos/castorsca ... 5/sizes/o/

https://www.flickr.com/photos/dogofo/87 ... 1/sizes/o/

Ja keskformaat.
http://38.media.tumblr.com/tumblr_m7ulb ... 1_1280.jpg

https://www.flickr.com/photos/29596723@ ... 0/sizes/o/

See on m4/3 väikse teravussügavusega. Aga mis jääb puudu???
https://www.flickr.com/photos/bradmo/78 ... 8/sizes/k/

[silver]

Siin on pigem küsimus selles, miks on 4/3 pildid teistsugused (see sinu pildinäide polnud ka just kõige parem), kui filmile pildistatud kaader (keskformaat või mitte).

[Miau]

Kalkulaatorid annavad enamvähem sama FOV ja DOF 'i, aga pildi teravus kõrvale jättes on suurem sensor ikkagi kuidagi sügavama tähendusega. Väike sensor on kuidagi 2D.

X-T1 + 56mm 1.2 (85mm)
https://www.flickr.com/photos/tupolev/1 ... 7/sizes/k/

d800 + 100mm 2.0
https://www.flickr.com/photos/40306308@ ... 3/sizes/k/

[Külaline]

Ma nüüd ei tea, pean ma õhku ahmima või jalgu trampima nande näidete peale. Veebiformaadis on kõik ühesugused, see m4/3 on nüüd muidugi otsitud eriti jube näide. Samas sa võid vähegi korralikuma seebikaga sama kauni pildi saada. Seebikast räägin seepärast, et sensori suurus on teemaks. Ja millega on need suured slaidid sisse skännitud, Nikon 9000-ga või mingi HP lauakaga?

[Külaline]

Sa nagu otsiks spets näiteid oma filusuufia tõestuseks. Kusjuures pole midagi tõestada, suur on alati parem. Kaeva nüüd tolle X-T1-e tagavaradest ka üks ilma mürata pilt välja.

[Miau]

Need suht müravabad, aga kas müra on üldse mingi näitaja?
Nagu perspektiivi pole pildil, või ruumilisust. Või pole äärtest obje piisavalt terav lahtise avaga.
Jah DOF on veidi hulluks aetud neil fotodel.

https://www.flickr.com/photos/valeriebo ... 0/sizes/o/
https://www.flickr.com/photos/9534619@N07/14867939005/

23mm 1.4 väiksema avaga on küll hea terav, aga ülejäänud objed on nagu cropitud feelinguga.

[Külaline]

Ma ei oska exifit lugeda, mömmigi ei saa niimoodi aru. Jätan su üksi teemat arendama. Nagu ennegi ütlesin, näited on võrreldamatud. Sama hästi võid omaette nina nokkida.

[silver]

D800 sensor on ka väike, tegelikult kah.
Ma pildistasin pikka aega 6×6 & 6×9 filmile - ning seegi oli võrdlemisi väike võrreldes nii mõnegi kaameraga mida ma näinud olen.
2,4×3,6 cm on VÄIKE sensor tegelikult (645Z, Hasselbladi kaamerad jms nt kasutavad ~3,28×4,38 cm sensorit), seega nüüd uriseda 2,4×1,6 või 1,73×1,3 cm sensori suuruse/väiksuse pärast võrreldes 2,4×3,6'ga, siis see on puht rumalus.

Tahad võrrelda kaht platvormi, siis pane need samale palliplatsile ennem, kui järeldusi tegema hakkad. Võta siis OM-D, D800 ning X-T1 korraga samas kohas välja ning tee võrdväärsete objektiividega pildid ning siis tule tulemusi kommenteerima (mitte erinevad objektiivid, erinevad asukohad ja stiilid).
OM-D koos 50mm f/1.4 objektiiviga
X-T1 koos 75mm f/2.0 objektiiviga
D800 koos 100mm f/2.8 objektiiviga
See oleks võrreldav võrdlus - valguse hulk, teravussügavus jms läheks ühte auku enam-vähem lähtudest objektiividest. Vot alles siis saad rääkima hakata natuke sensori suuruse küsimuses.

[Miau]

Mõnel keskformaat kaameraga tehtud fotol kus modell on mõned meetrid eemal ja fookuses je enne modelli head mõned meetrid ja ka peale teda nagu kaugemal mõned meetrid on foto just kui väikse avaga tehtud (üli terav äärest ääreni). Aga siis tuleb taga taustal järsk bokee (ja mitte liiga hull hägu).

Miks väikse sensoriga saab valida vaid kas üliväikse teravussügavuse ja väga suure teravussügavuse vahel?
Ava keerad kinni siis kaugemal taustal kaob bokee sootumaks ära. Ilmselt on viga objektiivides sest Zeiss Otus näib palju parem selles osas.

[Külaline]

Täiendaks Silverit, ühe ja sama toruga tuleks teha testid, sellisega, mis kõigile ette läheb.
Aga teravus ongi kokkuleppeline subjektiivselt hinnatav "muutuja". Ja muutujaid, mis teravussügavust muuta oskavad on sadu. Nn DOF kalkulaator arvestab neist ainult kolme. Ja objektiivid on tõesti erinevad, said pihta. Ka täiesti sarnased asjad, üks on teise koopia, joonistavad toda doffi erinevalt. Oma silmaga olen võrrelnud saklaste sonnarit ja jupiter-3-e, nagu öö ja päev. Mõni objektiiv tõesti joonistab teravuse alguse ja lõpu teravalt välja, mõnel "jääb venima". Kaadri suurus puutub siia vähe. Nagu ülalpool korduvalt öeldud, näited on VÄGA valed mingisugustegi järelduste tegemiseks. Kui oleksid ise pildistaja, siis saaksid sellest ise ka aru. Veebinohik võib igasugu teadust kokku luuletada.

[throt]

Tegalilkult Silveril siiski õigus. Sel lihtsal põhjusel, et vaatenurk ja teravussügavus sõltuvad lisaks objektiivi madustele ka sensori suurusest.

[silver]

Teema algatajale ning ka vahepealsetele kommenteerijatele, võtame asja konkreetselt kokku:

Teravussügavuse ulatus sõltub (lähtudes optika seadustest [vt. põhikooli füüsika]) kolmest parameetrist: objektiivi pikkus (mm), ava suurus (mitte t-stop vaid f-stop; ehk objektiivi pikkuse ning ava diameetri suhe) ning valgust salvestava pinna suurus objektiivi taga (sensor, film vms). Eks siin on veel mõned aspektid mängus (kustmaalt lõppeb terav ja algab udune jne jne; kuid need parameetrid on varasemalt juba fotograafia kontekstis enam-vähem kokku lepitud; vt siia)
Kuidas nüüd terava ala ja uduse ala üleminek jääb ning kui suur teravussügavus reaalselt välja kukub (DOF kalkulaator annab maksimaalse vahemiku ideaaltingimustes), on iseasi. St Kvaliteetne objektiiv suudab luua terava ala teravana ning uduse ala udusena, joonistades üleminekud konkreetsemalt välja. Odav / kehvem objektiiv ei pruugi isegi kinnisema avaga / kaugemale teravustades teravat tulemust anda kõige magusamas punktis. Keerates ava lahti ning lähedale teravustades ilmselgelt paremaks ju asjad ei lähe - pigem kehvemaks.

Seega, mina ei soovita võrrelda vana golf mark I'te ning uut audi A8't ja öelda et volkar on nii palju kehvem autotootja kui audi. Tegelikult on kõik ühtemoodi üks VAG grupp ning tulevad sama liini pealt. [autode võrdlusanaloog on üldjuhul arusaadavam, kui kaamerate oma]
Teisisõnu, kui sa paned Zeiss Otus 85mm f/1.4 objektiivi 5Ds ette ning võrdled seda nt 130 eurose NIKKOR 50mm f/1.8D objektiiviga D3300 ees, siis tegelikult tõsiseltvõetavaid järeldusi sa antud võrdlusest teha ei saa (sa ei saa võrrelda sensori suurust, tootjat, platvormi egas midagi muud).

[Külaline]

Vot nii spets ma nüüd ka ei ole, et võiks öelda, on see hea või halb, et objektiive ainult kolme parameetri järgi hinnata. Kord kuugeldades jäi näppu TPIkooli optikute kontrolltöö...............krt seal oli sadu parameetreid. Me oleme siin kolmekesi põhikoolist üle, eksole. Veebist võetud dofkalkulaator on puhas saast, see on meile kõigile selge.
Säändeste testide tegemisel tuleb hoida teatud tingimusi konstantsena, näit pildistuskaugus. Siis ei muutu ühe objektiivi erinevate sensorite ette keeramisest teravussügavus. Kui hakkad kõiki muutujaid jõudumööda muutma, siis muutub kõik, loomulikult. Lugesid valesti välja, sest sai lühidalt kirjutatud, Miaukesele on sedagi ülearu palju.