Et milliseid pilte selle noaga teha saab? Ses suhtes, et muidugi on matkanuga oluline komponent matkal, isegi FOTOmatkal, aga see oleks sama, kui ma hakkaks jõeületamistaktikat siin pikalt-laialt arutama, kas pole? Või majandussurutise mõju minu uue peegelkaamera ja lisaobjektiivide valikul. Et paljud asjad on muidugi seotud, aga katsume teemas püsida. Teisalt oma kogemustest võin öelda, et võta tavaline kööginuga kaasa ja 99,9% juhtudest on see väga hea valik

. Tegemist siiski fototeemalise foorumiga, kus ei ole kõige olulisem arutada kummi- ja puupea
pro et contrat. Selles suhtes on muidugi hea jagada kogemusi. Näiteks oma matkakogemustest võin öelda, et kui su matk on pikem, kui üks päev, siis peaks kaasa pakkima minimaalselt asju - sealjuures fototehnikat. Kere ja 1-2 objektiivi, väike taskustatiiv (gorillapod näiteks). Sest matk (ma pean silmas just jalgsimatka) on raske füüsiline ettevõtmine. Iga kramm on kaalul. Siinkohal tagasi nugade juurde tulles, on "rambotüüpi" tüha käepidemega noad väga head, kuna sisaldavad palju kasulikku (tormitikud, kompassi, niit-nõel, saag (aasadega kett), veepuhastustabletid ja kesteabmisveel.) Teine asi, mida silmas pidada, on kraami paigutamine, nii, et minimaalse vaeva ja ajakuluga kätte saaks. Fotomatkad on ju üsna laiaslaastus kahetused: need, kus matkad oma pildistamiskogta ja oled seal päeva-kaks-kolm ja need, kus luurad mööda metsi. See tuleks enne matka alustamist endale selgeks teha. Esimesel juhul on lihtne - pakid seljakoti, lähe khapeale ja paned oma laagri püsti, teisel juhul on iga gramm arvel (puust pea kaalub veidi vähem, kui kummist) ja varustus peab kiiresti kättesaadav olema. Esimesel juhul pakid noa seljakotti, teisel juhul paned vööpeale (noa tup oluline komponent), esimesel juhul on kaamera seljakotti pakitud ja eeldusel, et linnuvaatlustelk kaasa võetud, ei pea väga muretsema ilma pärast, teisel juhul peab kaamerat "laskevalmiduses" hoidma iga ilmaga. Sealjuures on väga mõnus variant NG seljakotud koos NG rihmaga, mida saab koti rihmade küljes olevate aasade külge riputada, niiet see kaela ei väsita (raske kaamera kaelas väsitab väga kiiresti). Oma kogemustest võin öelda, et nuga on FOTOmatka juures muidugi oluline komponent, nagu ikasuguse matka juures, aga mis teeb FOTOmatkast erilise matkamise vormi, on FOTOvarustus, mis üldjuhul kannatab vähem ekstreemseid tingimusi ja mis kaalub rohkem ja mille valik on ülepea PALJU olulisem, kui noavalik. Loodan, et ei riiva kellegi tundeid. Aga tahtsin tähelepanu juhtida sellele, et kui enne FOTOmatka keskenduda liigselt noavalikule päädib se sellega, et kaasa saab igati hea nuga (mida enamikel juhtudest eriti ei kasutagi) aga vaat fotovärk kipub alt veadama ja probleeme tekitama. Aga küsiksi teemaalgatajalt, millise suunitlusega tema FOTOmatk saab olema. Kui palju maad on kavas jalgsi läbida? Mitu ööd metsas olla? Kuidas ööbida? Millist tehnikat kavatsed üldse kaasa võtta? Millisel aastaajal mis kanti minek? Iga matk on omaette ettevõtmine, mis eeldab sihtkoha võimalikult täpsemat tundmaõppimist kaartide, matkajuhtide, turismiraamatute, google maps, milleiganes abiga. Milline fotokott kaasa võtta, et varustus oleks kaitstud ka siis, kui ta kotis on. Milline on varasem matkakogemus, FOTOmatka kogemus?
Muide noapikkusest, 20 cm on ikka väga pika teraga nuga, millega võib juba julgelt metsa langetama hakata

10 cm teraga on piisav nuga, mis ei hakka liikumisel takistama ja mis on käepärane ja teeb oma töö ära. Vaja teda ju leivalõikamiseks ja touduvalmistamiseks? Muide, isegi karutapupuss on 10cm teraga (vist isegi väiksemaga, kui ma ei eksi).