Tegin mälestuseks õhtusest tänavast seebikaga foto ja tuli ühtlaselt nigel. Tegin teisel õhtul kordusfoto peegelkaameraga. Pilt polnud parem?? Vea leidmiseks korraldasin poolpimedas toas katse, pildistasin tagaseinas raamatut. Üllatuseks oli seebikaga foto teravam, kui peegelkaameraga. Seebika kõigil fotodel oli pealkiri hägune, aga loetav. Peegliga ma pealkirja loetavaks ei saanudki. Tingimused olid mõlemi jaoks võrdsed, meelega rasked ja piiri peal valguse vähesuse tõttu. Müra ja värviedastus olid suurel tunduvalt paremad, teravus halvem. Nagu oleks ära väristatud. Samas suur oli kolmjalal, viitega 2 sek, seebikaga pildistasin lihtsalt käest. Proovisin erinevaid reziime, AF ja MF. Muud tingimused olid ISO 400, ava 3,5; fookus 34 mm, säri 1/40 ja toa sein umbes 3 m. Ainuke erinevus siis maatriksi suurustes ja hoopis suurema kahjuks. Objektiivid ka erinevad, aga seebikal ju ka mingit imeobjet pole. Äkki need Pentax Q ja Nikoni uued pisikesed maatriksid polegi nii halvad

peegelkaamera autofookus on kalibreeritud?

AF ja MF-ga pole normaalses valguses probleeme, see hämaras oli üllatus. Proovisin nii AF, MF silma järgi, MF signaaliga, MF af seadega, ikka tunne, et jääb lihtsalt aparaadi jaoks see teravusepiir juba lahjaks. ( piiri peal olin teadlikult, aga seebikale polnud see veel piir selles valguses.) Sama peegelkaameraga olen saanud väga teravaid pilte nii kit objega kui isegi 450 mm ekv käest väga terav, ISO400, säri 1/2000, nii kaugele kui lähedale. Suvel valgega ei meeldinud mulle sama seebika linnapildid, tegin suurega üle ja palju paremad kui seebikaga. Et hämaras tekib huvitav vastuolu. Ja seda kõikidel ISO väärtustel. Värvid ja müra suuremal parem, teravus halvem. Äkki peabki nii olema? Teksti kopeerimisel sügavusteravusega seoses ju on seebikas ongi parem kui suur.

Räägi nüüd nimedest, eriti suure obje nime tahaks.

Objektiiv läheks juba teise teemasse, Zeniidi fotosnaiper 300/4, aretatud ise päästemehanism . Vaatasin, et terav foto oli ISO400,
täisava, säri 1/3200 sek, pildil kass naabri aias, et siis hetke käest tulistamine, mitte seatud, sätitud.
Aga teemasse tagasi. Katse obje kit 18-55. Kahtlustan ka ise fokuseerimist, sest isegi MF viewfinderis ma ka hämaras raamatu pealkirja juba ei näinud. Samas aga teiseltpoolt, seal 3 m kandis juba teravustamine üsna lõpus ja sügavusteravus ka avar, seal palju mööda panna ei saa. Et sensori suurusega oleks selle võimaliku vea pidanud heastama. Teen muidugi veel katseid. Äkki on IS vastu töötama hakanud, hilineb ja hoopis väristab rahu hetkel. Oleks pidanud ka korra välgu sisse panema, vaadanud, mis valguses teeb. Kui aega on, teen uued katsed ja annan teada.

seebikas ilmselt andis teravustamisel abivalgust ja peegel ei andnud?

Kitiplönniga lihtsalt ei saa pilti, see on su katse tulemus. Sensori suurus vs kvaliteet oled ikka vastuseta.

Võib olla on ka seebika fookus saanud abi. Vaatasin veel, probleem pole, et suure pilt oleks ebaterav. On terav. Aga seebika oma on sutsu teravam 100 % juures, kus loetav on ka peenike kiri. Aga see äkki peabki nii olema ja polegi halb? Idee on mul uus reisikaamera. Raske peegli asemel väike. Reisil tohib tihti pildistada ka hämaras muuseumis ja kirikus, aga mitte välguga ega kolmjalaga. Detail ja teravus on mul oluline, värviedastus ja sirged servad eriti tähtsust ei oma. Valgusjõuline objektiiv aitab, aga lainurk ja avar sügavusteravus on olulisemad. Uued väikesed, Pentax Q või Nikon J meeldiks, aga mõni ütleb, et lootusetult väike sensor. Äkki minu teemadega pole sensor väike. Kuigi teoreetiliselt peaks väikesele sensorile hämaras esimesena piir ette tulema, siis äkki räägitakse erinevatest asjadest. Et kui see tuleb värvimoonutuse piir, siis see mind ei sega, ( mul originaal värve kõrval pole). Isegi mürapiir väiksel reisifotol on maitseküsimus, kui pilt ise selge ja terav. Samas uued peeglita kompaktid liiga kallid, et hiljem tõdeda, et hämaras ruumis nii väikese sensoriga pole midagi teha.

Võta vaevaks oma "suure" ees korralikku objektiivi proovida.
Kogemusteta turistile ei tohiks kätte anda võimalust 100% peal näpuga piksleid taga ajada.

Vene saidil on antud küsimust käsitletud tehnilisest küljest ja esitatud järgmised arvud:
Nikon J 3872/3=1290,7 liinipaari pikemal küljel ja 1290,7/13,2= 97,7 liinipaari mm-l
Canon 500D(APS-C) 4768/3= 1589,3 liinipaari pikemal küljel ja 1589,3/22,3= 71, 3 liinipaari mm-l.
Et potentsiaalselt ongi Nikoni väiksema sensori teravus parem, kuigi väiksuse tõttu mürarohkem.
Need on potentsiaalsed tulemid. Praktikas on objektiividel mõõtmisel saadud 40-60 liinipaari mm-l. Kui see nii on , siis minu näites mingit müstikat pole. Väiksem sensor ongi teravam, või pole vähemalt takistuseks terava pildi saamisel. Kuid tekib kohe uus küsimus. Kas peegelkaamera kit obje on siis vähem terav, kui seebika obje? Kes nüüd seda kõik loevad, siis mitte unustada antud näite puhul tausta, et probleem ikka kõrgnõudmise ja äärmustingimuste kohta. Nagu eelpool mainisin, antud kit obje on teinud mul päeval suurepäraseid arhitektuurivõtteid, teravad, detailirohked, õigete värvidega, laia vaatega, ega pole servad tünnis.

Kuna tootjad oma testides lahendavad lihtsa asja vahel liiga keeruliselt ( pildistavad aias ämbrit, ja siis jutt juurde, et „ oleks nagu teravam “) tuli endal veel üks lihtne katse teha. Igaüks võib kodus oma kaameraga proovida. Trükkisin tavalise arvutiga A4 lehele numbrite read, järjest väiksemas mastaabis. Seinale 3 m kaugusele. Sai nagu silmaarsti tabel. Stabilisaatori kontroll. Säri 1/20 peale ja käest 5 võtet stabiga ja seejärel 5 ilma. Minu tulemus oli, et iga teine oli ära väristatud nii stabiga kui ilma. Stabi töötas suure värina korral ja oli kasutu väikese korral. Ehk siis ilma stabita olid rohkem ära väristatud. Parim stabiga jäi sutsu alla tavalise parimale. Ilmselt see hetk käed ei värisenud. Seejärel tulin seeriaga 1/60 -1/3, AF, fookus 34 ekv. Parim oli stabiga 1/20 ja teine koht stabita 1/30. Alla 1/20 olid kõik ära väristatud. Sealjuures 1/60 olid ka mõlemil ära väristatud. Järeldus minu kohta, kui kolmjalga ei kasuta – rohkem klõpse, osa läheb täppi. Tõin ka seebika mängu ja nüüd valges, ISO 100, tabel sama ja 1/30 sai õiglus taastatud. Peegelkaamera kõik pildid olid teravamad. Peegelkaameraga ma ei eristanud enam kahte peenemat rida, seebikaga ei eristanud nelja alumist rida. Panen postituse mitmesse, osalt kattub teise teemaga.

Milline oli fookuskaugus ja kas stabikas on keres või objes?

Fookuskaugus oli kogu aeg 34 ekv ja stabikas keres. Minu kätele oli siis kriitiline piir 1/20. Sellest allpool aeglasemad särid olid kõik ära väristatud, ülalpool olid ootamatult ära väristatud ainult 1/60. Nii stabiga, kui ilma. Aga see võis ka juhus olla, kokku 4 võtet vaid. Stabikas töötas ja see oli näha sellest, et ilma stabita olid siis äärmused - väga ära väristatud ja teravad ( juhuslikult sel hetkel käsi ei värisenud). Stabiga polnud ükski väga hull, aga ka mitte täisterav. Enda jaoks valisin, et käest pildistamisel säri mitte alla 1/100 lasta ja stabikas välja lülitada, kui valgus lubab. Kui ei luba, ja tuleb 1/30 kanti, siis stabi sisse ja rohkem klõpse, kui kaadrisse jääb reetlike asju, näiteks silte. Kui fotol juba silti või teksti näen, tahaks kohe lugeda, mis seal peal on kirjutatud. Käest kannatab poolvalguses teha küll. Muuseumites kogu kribu on loetav.